Õppe- ja kasvatustöö

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID

I Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja

lasteasutuse koostöös

II Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset

ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik minapilt, ümbritseva

keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused,

kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi- ,

sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

III Üldeesmärgist lähtuvalt on Rapla Lasteaia Naksitrallid õppe- ja kasvatustöö eesmärgid:

1) lapsed on aktiivsed õppijad ja oskavad teha valikuid;

2) lapsed õpivad koostöö, mängu ja suhtlemise kaudu;

3) lapsed on kehaliselt aktiivsed ja saavad aru tervise hoidmise tähtsusest;

4) lapsed hoolivad kaaslastest, oma kodukohast, Eestist ja keskkonnast;

5) laste arengut toetab lasteasutuse personali ning lastevanemate koostöö.

TEHNOLOOGIAHARIDUS

Lasteaia tehnoloogiahariduse eesmärgiks on laste õppe- ja kasvatustegevuse mitmekesistamine ja loovuse arendamine digivahendite kasutamise abil. Lapsed saavad esmased teadmised robotite programmeerimisest, õpivad tundma digivahendeid ja tutvuvad õppevahendite turvalise kasutamisega.

Lasteaias on olemas järgmised digivahendid: arvutid, projektor, programmeeritavad põrandarobotid Bee-Bot, Ozobot, M-Tiny, tigu Qobo ja maastikurobotid. Lisaks veel valguskuubik, salvestavad pesulõksud, Matatalab, mikroskoop ja valguskuubik. Nende kasutamine on eesmärgistatud ja täiskasvanu poolt juhendatud.

Digivahendid toetavad laste õppimist, suhtlemist, loovust, keelelist arengut, loogilist mõtlemist, koostööd, analüüsi- ja probleemilahendamise oskust.

Kõigis aiarühmades on lastele loodud võimalused legodega konstrueerimiseks . Legodega

ehitades areneb lapse süsteemne ja ruumiline mõtlemine.

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE LÄBIVIIMISE PÕHIMÕTTED

1) lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;

Lastega tegeldakse grupis ja individuaalselt vastavalt vajadustele ja võimalustele. Õppe-ja

kasvatustegevusi planeeritakse ja viiakse läbi vastavalt laste arengutasemele.

2) lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;

Igaks õppeaastaks planeeritakse laste liikumisaktiivsust ja õiget tervisekäitumist toetavad

tegevused: liikumistegevused, ujumisõpetus, matkad, spordipäevad, lasteaedade

sportlikud ühisüritused, traumapreventsiooni üritused, tervisliku eluviisi kujundavad

üritused ja koolitused. Tähelepanu pööratakse tervislikule toitumisele ja hügieeninõuete

täitmisele. Rakendatakse õuesõpet.

3) lapse loovuse toetamine;

Õpikeskkond kujundatakse lapse loovust toetavalt – erinevad tegevusnurgad, erinevate

vahendite kättesaadavus. Loovust toetatakse läbi muusika, liikumise, kunsti, mängu ja

teiste õppe-ja kasvatustegevuste.

4) mängu kaudu õppimine;

Kujundatakse selline õpikeskkond, mis pakub lastele võimalusi mängu kaudu õppimiseks,

innustaks lapsi mängima ja annaks neile aega ise oma mänguvõimalusi arendada. Lastel

peab olema võimalus mängida nii üksi kui paaris, nii suuremas kui väiksemas rühmas, nii

toas kui õues. Organiseeritud tegevuste läbiviimisel kasutatakse õppemänge jm. mängulise

õppimise võimalusi. Mängides arenevad mõtlemine, loomevõimed, kujutlused ja

arusaamad, mängimine aitab lastel omandada keelt ning arendada sotsiaalseid oskusi,

sealhulgas teha koostööd teiste inimestega. Mäng on õppe-ja kasvatustegevuse lahutamatu

osa.

5) humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;

Kedagi ei tõrjuta soo, rahvuse, arengulise eripära vms. eripära tõttu. Vajadusel luuakse

rühmades võimalused erivajadusega lapse integreerimiseks rühma.

Õppe-kasvatustegevusi läbi viies tagatakse, et lastel on õigus valida, otsustada ja

vastutada. Lapsi kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ja tehtut

analüüsima.

6) lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;

Keskkond, kus lapsed viibivad, korraldatakse põhimõttel, et lastel oleks seal võimalikult

kodune olla ja nii koos kui üksi tegutsemiseks erinevaid võimalusi pakkuv. Võimalus

grupis suhelda aitab luua ja hoida sõprussuhteid.

Töövahendid ja materjalid on lastele kättesaadavad.

7) lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine;

Lastele luuakse selline rahulik, sõbralik ja usalduslik õhkkond, et laps tahab lasteaeda

tulla. Lapsi koheldakse võrdselt, neid tunnustatakse ja probleemid lahendatakse lapse

hingele haiget tegemata. Lastele antavad ülesanded on jõukohased ning täidetavad.

8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine;

Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise

kaudu. Õppe-ja kasvatustegevused ühendatakse tervikuks valdkondades, valdkondade

vahel ja tegevustes. Keskseks valdkonnaks on „Mina ja keskkond“.

9) kodu ja lasteasutuse koostöö;

Koostööd iseloomustab partnerlus ja avatus. Lapsevanemaid kaasatakse lasteaiaellu,

teavitatakse lasteaiast toimuvast ja arvestatakse laste koduse kasvatusega. Teadvustatakse,

et pered ja lapsed on erinevad.

10)eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga

arvestamine:

Lasteaia tegevuses arvestatakse eesti kultuuritraditsioone, ürituste aastaring toetub suures

osas rahvakalendri tähtpäevadele ja rahvuslikele pühadele.

Tutvustatakse teiste rahvaste kultuuri ja tähtpäevi.

TERVISEDENDAMINE

Lasteaed kuulub alates 2003.a.Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikku. Prioriteetideks

on laste liikumisaktiivsuse ja õige tervisekäitumise kujundamine. Tervisedenduslik töö on

tihedalt seotud lasteasutuse soodsa asukohaga – metsa ja Vesiroosi Gümnaasiumi terviseraja

lähedusega. Soodne asukoht aitab kaasa ka õuesõppe meetodite rakendamisele kogu õppe-ja

kasvatustöös. Lasteaias viiakse koolieelikutele järjepidevalt läbi programmi „Otsi Otti“.

PROJEKTÕPE

Lasteaias on kasutusel projektõppe õppemeetod, mille eesmärgiks on lapsest lähtumine ja nende aktiivne kaasamine õppeprotsessi. Toetada lapse terviklikku arengut ja õppimise motivatsiooni, sidudes õpitavalapse enda huvide ja kogemustega.